Kasutaja: Parool:   Registreeri Parool ununes?
Uudised Üritused Video Galerii Plaadid Artistid Artiklid Foorum Muusika Otsi
 
:: Välismaised
  - Nas
  - Move.meant
  - MF Grimm
  - Curse ov Dialect
  - Shyheim
  - Dilated Peoples
  - Pumpkinhead
  - Moka Only
  - Wordsworth
  - RJD2
  - Immortal Technique
  - Tonedeff
  - Big-L
  - Naughty by Nature
  - Pharoahe Monch
  - Akrobatik
:: Eestimaised

 
Nas

 Nas, sünninimega Nasir bin Olu Dara Jones (sünd. 14. sept, 1973), on USA räppar, laulukirjutaja ja näitleja. Ta on jazz-muusiku Olu Dara poeg. Alates 1994. a on Nas välja andnud kaheksa järjestikust plaatina ning multi-plaatina albumit ning müünud üle 25 miljoni plaadi üle maailma. Räppimise ja näitlemise kõrvalt tegeleb Nas ka oma plaadifirmaga, peab ketsipoodi ning annab välja ajakirja. Ta on Mass Appeal Magazine'i kaasväljaandja ning Fila ketsipoe omanik. Artistina kuulub ta praegu Def Jam Recordings'i alla.

Ta muusikukarjäär sai alguse 1991. a, kui ta tegi kaasa Main Source'i loos 'Live at the Barbeque'. Ta debüütalbum 'Illmatic', mis ilmus 1994. aastal, pälvis ülemaailmset tunnustust nii kriitikutelt kui ka hiphopi kommuunilt. Seda on tihtilugu hinnatud kui ühte parimat hiphop albumit läbi aegade. Järgmine album, mis talt ilmus ('It Was Written') debüteerus Billboard Charts'is esikohale, kus püsis järjest 4 nädalat ning jõudis kõigest kahe kuuga kaks korda plaatina-staatusesse. See tegi Nas'i rahvusvaheliselt tuntuks.

Aastatel 2001-2005 oli Nas'il tõsine vihavaen Jay-Z'ga. 2006. a liitus Nas Def Jam'iga. 2010. a väljastas ta koos reggae-artist Damien Marley'ga albumi, mille müügitulud läksid heategevuseks Aafrikasse. Ta üheteistkümnes stuudio-album 'Life is Good' ilmus 2012. aastal.

Nas'i on tihti hinnatud kui ühte parimat hiphop-artisti. MTV 'The Greatest MC's of All Time' pingereas platseerus ta viiendal kohal. 2012. aastal asetas The Source ta oma pingereas 'Top 50 Lyricists of All Time' kohale nr 2. 2013. a valiti Nas neljandale kohale MTV tabelis 'Hottest MC's in the Game'. Billboard 200 nimekirja kuulub temalt kuus nr 1 albumit.


Varasem eluperiood

Nas sündis Crown Heights'is (Brooklyn, New York). Ta isa, Olu Dara (sünninimega Charles Jones III), on jazzi- ja bluusimuusik Natchez'ist, Mississippist. Ta ema, Fannie Ann Jones oli postiteenistuse töötaja Põhja-Carolina's. Tal on üks vend - Jabari Fret aka Jungle. Varajases lapsepõlves kolis Nas ja ta pere piirkonda nimega Queensbridge Houses (Long Island City, Queens). Ta naaber Willy 'Ill Will' Graham kasvatas Nas'is huvi hiphop'i vastu, kui too talle plaate mängis. Nas'i vanemad lahutasid 1985. aastal ning peale kaheksandat klassi visati Nas koolist välja. Aafrika kultuuri osas haris ta end ise Five Percent Nations organisatsiooni, Nawaubians liikumise, piibli ja koraani abil.


Karjäär


1980ndate lõpp kuni 1994: algus ja debüütalbum

Teismelisena värbas Nas enda parima sõbra ja naabri Willy 'Ill Will' Grahami enda DJ'ks. Enne oma laiemalt tuntud aliast Nasty Nas'i, kasutas Nas hüüdnime Kid Wave. 80ndate lõpus sai ta tuttavaks produtsent Large Professor'iga ning käis stuudios, kus Rakim ja Kool G Rap oma albumeid salvestasid. Kui nimetet härrased parasjagu stuudios ei olnud, salvestas Nas seal oma materjali, millest paraku pole midagi avaldatud. 1991. aastal tegi Nas kaasa Main Source'i loos 'Live at the Barbeque'. 1992ndate keskel võttis Nas'iga kontakti 3rd Bass liige MC Serch, kellest sai tema mäned˛er ja kes organiseeris Nas'ile samal aastal plaadilepingu Columbia Records'iga. Nas tegi oma soolodebüüdi 'Nasty Nas' nime all filmi Zebrahead soundtrack'il loos 'Halftime'. Tema riimiseadmise oskused avaldasid hiphop-ringkondades märkimisväärset tähelepanu - teda kutsuti lausa uueks Rakim'iks.

1994. aastal nägi lõpuks ilmavalgust Nas'i debüütalbum 'Illmatic'. Albumi peal võis kuulda nii Large Professor'i, Pete Rock'i, Q-Tip'i, L.E.S'i ja DJ Premiere'i produktsiooni. Samuti tegid albumi peal kaasa Nas'i sõber AZ ning isa Olu Dara. Albumi pealt ilmus mitu singlit sh 'The World is Yours', 'It Ain't Hard to Tell' ja 'One Love'. Samal aastal salvestas Nas ka loo 'One on One' filmi Street Fighter soundtrack'i jaoks.

'Illmatic' pärjati about.com ning ajakirja Prefix poolt läbi aegade kõige parema hiphop-albumi tiitlitega.


1995-97: peavoolu suund ja The Firm

Columbia Records hakkas Nas'i ühe rohkem 'kommerts-teele' suunama. 1995. aastal tegi Nas kaasa albumitel 'Doe or Die' (AZ), 'The Infamous' (Mobb Deep), 'Only Built 4 Cuban Linx (Raekwon) ja '4,5,6' (Kool G Rap). Ühtlasi lõi Nas lahku oma mäned˛erist MC Serch'ist, võttis kampa Steve Stoute'i ja hakkas valmistuma oma teiseks kauamängivaks. 'It Was Written' LP, mis peamiselt produtseeritud Tone'i ja Poke'i (Trackmasters) poolt, ilmus 1996. a suvel. Kaks singlit sealt ('If I Ruled the World (Imagine That)' ning 'Sweet Dreams') said koheselt hittideks. Neid lugusid promoti suure-eelarveliste Hype Williams'i poolt loodud muusikavideodega, mis tegid Nas'ist tuntud nime peavoolu hiphop'is. 'It Was Written'i' peal tegi oma debüüdi The Firm - supergrupp, kuhu kuulsid Nas, AZ, Foxy Brown ja Cormega.

The Firm, olles sõlminud lepingu Dr. Dre plaadifirmaga Aftermath Entertainment, hakkas töötama oma debüütalbumi kallal. Poole pealt saatis Steve Stoute Cormega grupist minema, keda ta tulemusteta üritas oma plaadifirma alla sebida. Cormega'st sai seejärel Nas'i üks suuremaid verbaalseid vaenlasi ning ta andis välja mitu underground-singlit, kus ta dissis Nas'i, Stoute ja Nature'it (kes asendas The Firm'is nüüd Cormegat). 'Nas, Foxy Brown, AZ and Nature Present The Firm: The Album' nägi ilmavalgust 1997. aastal. Olgugi, et album saavutas plaatina-staatuse, ei suutnud see paraku saavutada loodetud majanduslikku edu ning grupp läks laiali.

Samal ajal kuulus Nas ka teise super-gruppi - Group Therapy, kuhu peale tema kuulusid veel B-Real, KRS-One ning RBX. Grupp tegi kaasa albumil 'Dr. Dre Presents the Aftermath' ilmunud loos 'East Coast/West Coast Killas'.


1997-2000: Mandumine

1997. aasta lõpus hakkas Nas töötama topelt-albumi kallal 'I Am... The Autobiography', mis oli planeeritud kui midagi 'Illmaticu' 'It Was Written'i' vahepealset ja milles iga lugu oleks kirjeldanud osa tema elust. 1998. aastal tegi Nas kaasa näitleja ning kaaskirjutajana Hype Williamsi filmis 'Belly'. 'I Am... The Autobiography' valmis 1999. a alguses ning peamiselt singlile albumilt ('Nas is Like') vändati ka video. Loo produtseeris DJ Premiere ning see sisaldas sämpleid Nas'i loost 'It ain't Hard to Tell'. Suur osa albumist lekkis internetti ning Nas ja Stoute pidid seetõttu salvestama asendus-materjali ja plaanitud duubelalbumi asemel anti välja hoopis ühe kettaga album.

Teine singel albumilt 'I Am...' oli 'Hate Me Now', kus tegi kaasa Sean 'Puff Daddy' Combs, millega Nas väljendas oma kriitilisust kommerts-teemade suhtes. Videos olid Nas ja Combs risti löödud nagu Jeesus. Kui video valmis sai, nõudis Combs, et tema ristilöömise stseen videost välja lõigataks. Siiski sattus ümber-lõikamata versioon videost MTV'sse. Väidetavalt olevat Combs ja ta ihukaitsjad peale video esilinastumist Steve Stout'i kontrorisse tunginud ja teda rünnanud. Stoute tegi küll rünnaku kohta avalduse, kuid õige pea lepiti ära ning klaariti arved kohtuväliselt. Columbia plaanis 'I Am... ' pealt internetti lekkinud materjali väljastada albumil 'Nastradamus' 1999. a teises pooles, kuid viimasel hetkel otsustas Nas 'Nastradamus'e' jaoks täiesti uue materjali salvestada. Kuigi kriitikud polnud albumi suhtes kuigi sõbralikud, saavutas see mõningase edu hitiga 'You Owe Me'.

2000. aastal ilmus Nas'i plaadifirma (Ill Will Records) alt album 'Nas & Ill Will Records Present QB's Finest'. Albumi näol on tegemist kogumikuga, kus olid peale Nas'i esindatud veel mitmed Queensbridge'i räpp-artistid nagu näiteks Mobb Deep, Nature, Capone, the Bravehearts, Tragedy Khadafi, Millennium Thug ja Cormega, kes oli Nas'iga ära leppinud. Albumi peal tegid külalistena kaasa ka legendid Roxanne Shante, MC Shan ja Marley Marl. Shan ja Marl mõlemad tegid kaasa põhi-singlil 'Da Bridge 2001', mis baseerus Shan'i ja Marl'i 1986. aastal salvestatud lool 'The Bridge'. Fännid ja kriitikud kartsid, et Nas'i karjäär on nii artisti-põhiselt kui ka kommertsiaalselt alla käimas, sest nii 'I Am...' kui ka 'Nastradamus' said paraja kriitika osalisteks.


2001-03: Tüli Jay-Z'ga ja comeback

Peale vastastikuste kriitikanoolte tulistamist mitmetes lugudes, vabastiilides ja mixtape'idel jõudis Nas'i ja Jay-Z vaheline tüliõun laiema avalikkuse ette 2001. aastal. Jay-Z kritiseeris Nas'i oma loos 'Takeover' nimetades teda võltsiks ning tema karjääri mannetuks. Nas vastas sellele looga 'Ether', kus ta võrdles Jay-Z'd sarjast Good Times tuntud tegelase J.J. Evans'iga ning tubakafirma maskoti Joe Camel'iga. Lugu paiknes ka Nas'i viiendal stuudioalbumil 'Stillmatic', mis ilmus 2001. a detsembris. 'Stillmatic' jõudis U.S. Billboard 200 tabelis viiendale kohale ning sisaldas singleid 'Got Ur Self A...' ning 'Open Mic'.

Vastuseks 'Ether'ile' tegi Jay-Z loo 'Supa Ugly', mille lasi 11. detsembril 2001 esmakordselt eetrisse raadio Hot 97 saatejuht Angie Martinez. Loos vihjab Jay-Z oma afäärile Nas'i tüdruksõbra Carmen Bryan'iga. New York'i raadiojaam Hot 97 korraldas hääletuse, milles küsiti kuulajatelt, kumb räppar parema dissloo tegi - võitis Nas kogudes 58% häältest. Nii 'Stillmatic'ut' kui kahe räppari vahelist beef'i võib pidada Nas'i comeback'iks peale mitut nõrka albumit. 2002. aasta septembris väljastas Columbia albumi 'The Lost Tapes', mis sisaldas endas varem ilmumata lugusid aastatest 1997-2001. Kogumik saavutas märkimisväärse müügiedu ning pälvis kriitikute vaimustuse.


2004-06: Duubelalbum ja Def Jam

Nas'i seitsmes stuudioalbum 'Street's Disciple' ilmus 30. novembril 2004. aastal. Album sisaldas nii isiklikke (sh ka eelseisvast abielust Kelis'ega) kui ka poliitilisi teemasid. Topelt-singel 'Thief's Theme'/'You Know My Style' ilmus mitu kuud enne albumit. Järgmine singel 'Bridging the Gap' ilmus juba siis, kui album oli välja tulnud. Kuigi 'Street Disciple'i läks plaatinaks, oli see väike langus võrreldes Nas'i eelneva kommerts-eduga.

2005. aastal dissis New York'i räppar 50 Cent Nas'i oma loos 'Piggy Bank', mis ta reputatsiooni hiphop-ringkondades päevakorda tõi. Oktoobris tegi Nas üllatusesinejana kaasa Jay-Z kontserdil 'I Declare War', kus nende vaheline sõjakirves maetud sai. Ära leppimine andis Nas'ile võimaluse liituda Def Jam Recordings'iga, mille esimees Jaz-Z sel ajal oli. Leping Nas'iga allkirjastati jaanuaris 2006. Lepingu kohaselt pidi Nas saama 3 miljonit dollarit (sh salvestusega kaasnevate kulude kompensatsioon) kahe esimese Def Jam'i alt väljastatava albumi eest.


2006-08: Poliitilised pingutused ja poleemika

Algselt 'Hip Hop is Dead... The N' nime kandnud album 'Hip Hop is Dead' kommenteeris hetkeseisu hiphopis ning sisaldas lugu 'Black Republican', kus tegi kaasa ka Jay-Z. Album müüs 355 000 eksemplari ning tõusis Billboard 200 tabelis esikohale. Tegemist oli Nas'i kolmanda number 1 albumiga 'It Was Written' ja 'I Am...' järel. Album tekitas palju kära seoses hiphopi hetkeseisuga, eriti lõunapoolsete hiphop-artistide seas, kes tundsid, et albumi pealkiri on kriitikanool nende suunas.

2007. a oktoobris teatas Nas, et ta järgmine album hakkab kandma nime 'Nigger'. See ajas endast välja nii progressiivsed kriitikud Jesse Jackson'i ja Al Sharpton'i kui ka konservatiivse uudiste kanali Fox News. Mida lähemale albumi ilmumiskuupäev tuli, seda suuremaks kära selle nime ümber muutus. Liikusid isegi kõlakad, et Def Jam lõpetab Nas'iga lepingu, kui Nas albumi pealkirja ei muuda.

2008. a mais otsustas Nas albumi nimest loobuda ning juunis ilmuski album ilma pealkirjata. Albumi peal võis kuulda Polow da Don'i, stic.man'i ning Sons of Light & J.Myers'i produktsiooni. Albumi põhi-singel 'Hero' jäi Billboard Hot 100 tabelis 97. kohale ning Hot R&B/Hip-Hop Singles & Tracks tabelis 87. kohale.


2009-tänapäev: koostööd ja 'Life is Good'

2009. a Grammy auhindade jagamisel teatas Nas, et ta koostöös Damien Marley'ga on 2009. a sügisel ilmumas uus album. 2009. a sügisel tuuritas Nas oma live-bändi Mulatto ja muusikalise juhi Dustin Moore'iga Euroopas ja Austraalias. Tema üheteistkümnenda stuudio-albumi 'Life is Good' produtseeris peamiselt Salaam Remi ja No I.D. ja see ilmus 2012. a augustis. Nas nimetas seda albumit 'maagiliseks momendiks' oma räpikarjääri jooksul. Album esitati 2013. a Grammy auhindade jagamisel parima räp-albumi nominendiks.

2013. a jaanuaris teatas Nas, et on alustanud tööd oma kaheteistkümnenda stuudioalbumi kallal, mis ühtlasi on ka viimane album, mis tal ilmub Def Jam'i alt.


Diskograafia

- Illmatic (1994)
- It Was Written (1996)
- The Firm: The Album (esitajaks The Firm) (1997)
- I Am... (1999)
- Nastradamus (1999)
- Stillmatic (2001)
- The Lost Tapes (2002)
- God's Son (2002)
- Street's Disciple (2004)
- Hip Hop Is Dead (2006)
- Untitled (2008)
- Distant Relatives (koos Damian Marley'ga) (2010)
- Life Is Good (2012)


Filmograafia

- Belly (1998)
- In Too Deep (1999)
- Ticker (2001)
- Sacred to the Flesh (2001)
- Hawaii Five-O (2010)
- Black Nativity (2013)

Kommenteeri



 
EHH.ee - mis ja kes  Koostöö EHHiga  Kontakt