Kasutaja: Parool:   Registreeri Parool ununes?
Uudised Üritused Video Galerii Plaadid Artistid Artiklid Foorum Muusika Otsi
 
:: Intervjuu: Spark
:: Intervjuu: Mike j...
:: Intervjuu: Metsak...
:: Intervjuu: Hanf Kung
:: Intervjuu: 1teist
:: Intervjuu: s'Poom
:: Intervjuu: DVPH
:: Intervjuu: HVNS
:: Dissimisest. Ehk...
:: Intervjuu: Pok
:: Vinyl
:: Intervjuu: Ms. Dy...
:: Intervjuu: Seadus...
:: Tänavakunsti järe...
:: Tartu grafiti eri...
:: Jazz hop
:: Kuidas see kõik a...
:: Intervjuu: Wst
:: Luubi all - 5LOOPS
:: Hip-hop kultuur R...
Edasi

 
Hip-hop kultuur Rakveres

2009. aasta kevadel kaitses Maarja Kobin Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudis oma magistritööd pealkirjaga „Hip-hop kultuur Rakveres“.

Käesoleva töö eesmärgiks on kirjeldada ning püüda seletada Rakvere hip-hop kultuuri kujunemist, selle arengut mõjutanud lokaalseid tegureid, samuti pöörata tähelepanu USA hiphop kultuurist saadud mõjutustele. Töös uuritakse ka seda, kas ja kuidas on globaliseerunud noortekultuuri avaldumist väikses provintsilinnas Rakveres mõjutanud kohalik kontekst ning normid, väärtused ja arusaamad. Käsitlemist leiab ka küsimus, kuidas on hip-hopile iseloomulikud tunnused, nagu nt lokaalsuse rõhutamine, maskuliinsus ja autentsuse olulisus avaldunud Rakvere hip-hopis. Ja lõpuks: kas ja millise lokaalse ning seega erineva tähenduse on saanud erinevad globaalselt levinud hip-hop kultuuri aspektid lokaalse tasandiga kohtudes.



Uurimus põhineb 16 avatud intervjuul ning osalusvaatlustel. Enamik intervjuudest kestsid keskmiselt kaks tundi, kõige pikem neli tundi; kõik intervjuud, v.a üks, on lindistatud ja transkribeeritud. Intervjueeritavad olid vanusevahemikus 18-28. Rakvere hip-hop subkultuur on, sarnaselt USA subkultuurile, väga maskuliinne, vähemasti muusika ning grafiti skenede osas. Üksnes tantsu skenes võib leida ka aktiivsemaid nõrgema soo esindajaid. Seetõttu olid ka intervjueeritavatest vaid kaks naissoost, ülejäänud aga meessoo esindajad. Intervjueeritavad esindasid hip-hop kultuuri põhielemente (DJd, MCd, grafiti joonistajad ja breiktantsijad, ka hip-hop tantsijad) ja/või on nende puhul tegemist hip-hop muusika austajatega ja Rakvere hip-hop pidude regulaarsete külastajatega. Intervjuud kulgesid avatud ja rahulikus õhkkonnas, enamik neist toimus Rakveres, peamiselt kahes kohvikus: Art Cafes ja/või Rakvere Teatrikohvikus. Need on ka subkultuuri jaoks olulised kogunemispaigad, kus peetakse Rakvere hip-hop pidusid.

Rakvere hip-hop subkultuur on hea juhtumiuuring globaalse ulatusega noorsookultuuri analüüsimiseks. Eesti ühiskonna taasiseseisvumine ning avatus Läänele võimaldas uute kultuuriliste praktikate difusiooni. Nii hakkas ’90ndate alguses tärkama hip-hop kultuur Rakveres. Rakvere noori ei viinud hip-hopi juurde niivõrd sarnane elukogemus ja samastumine USA hip-hopi austajatega, nagu nt võis täheldada krii räpi puhul Kanadas. Pigem lõid soodsa pinnase uue kultuurilise praktika adopteerimiseks lokaalse tasandi sellised tegurid nagu mälestused nõukogude aja tsensuurist ning homogeensed võimalused, igavavõitu väikelinnaelu, vanemate kultuurile vastandumine, mina-identiteedi otsimine. Varajased adopteerijad julgesid erineda peavoolu ühiskonnast ning luua endale uut stiili ja identiteeti. Hip-hop pakkus sõnavabadust, millest puudust tunti. Kuigi algul räpiti inglise keeles, mõisteti peagi võõrkeelsete narratiivide piiratud kommunikatsioonivõimet ning domineerivaks muutus emakeeles räppimine. Varajastele adopteerijatele on olnud mujalgi iseloomulik räppida alguses inglise keeles, mis sümboliseeris läänelikkust.

Samuti pakkus hip-hop alternatiivset eneseväljendust ja alternatiivseid kultuurilisi valikuid, samuti puberteedieas noortele olulist maskuliinsuse konstrueerimise ruumi (nii pätiräpi puhul kui ka üldisemalt), mis ei hõlmanud endas neid „olulisi teisi“, kus domineerivad kool, vanemad või tüdruksõbrad.

Rakvere muusika skene järjekindlat ning tugevat arengut on soodustanud Rakvere aktiivne kultuurielu, teisalt väge täis vaim ja muistsete virulaste tugevus, mis on konnotatsiooni leidnud ka Rakvere hip-hopis, eriti muusika skenes. Nii on rakverelik-virumaalik olemus pakkunud hip-hopile olulist lokaalsuse ja „meie“ identiteedi konstrueerimise baasi. Tantsu ja grafiti skene nõrgem areng on tingitud struktuurilistest teguritest. Samuti ei ole nimetatud skenedel kujunenud välja tugevaid keskseid liidreid nagu muusika omal.

Isegi, kui alguses püüti autentsust realiseerida nii, nagu seda tajuti olevat USA hip-hopis, oli ka siinkohal tegemist juba lokaliseerunud vormi ja sisuga - pätiräpp, mitte aga gängsta-räpp. Autentsus ei tule glokaliseerunud Rakvere hip-hopis mitte getokogemusest, vaid enda kogemusest ümbritsevast elust Eestis/Rakveres. Kollektiivne identiteet ei põhine niivõrd ümbritseva sotsiaalse ebaõigluse kritiseerimises, vaid elitismil. Viimane tuleneb sellest, et ennast peetakse ehedamateks, kui seda on teised inimesed. Thorntoni (1995) järgi on muusikaja stiilikesksetele subkultuuridele iseloomulik, et ennast ja teisi hinnatakse muusikaliste eelistuste põhjal. Nii eristutakse ja vastandutakse abstraktsetele „maitsetutele teistele“: peavoolu popmuusikale ja ühiskonnale, samuti meedia vahendusel peavoolustunud hip-hop muusikale ja kultuurile (viimane andvat ka hip-hopi sisulist olemust valesti edasi); aga ka wanna-be’dele, kes arvatakse eriti olevat mõjutatud peavoolu hip-hopist, kui ka nn hipi-räpparitest. Subkultuuriline kapital määrab positsiooni subkultuuri hierarhias. Lisaks autentsusele on subkultuurilise kapitali osa ka isiklik stiil ning subkultuurilist kapitali kasvatab sinna tegevustesse investeeritud aeg ja ressursid. Kõik on mõõdetavad läbi pühendumuse intensiivsuse. Samuti on subkultuurilise kapitali osa oskus kontrollida hip-hopilikku mentaliteeti: hip-hop on küll egotsentriline, kuid teisalt väga rühmatunnet austav.

Rakvere puhul võib öelda, et subkultuurilise kapitali osa on enda juurte rõhutamine ja neile truuks jäämine. Nii võime rääkida lokaalsest patriotismist subkultuuris – Rakvere rõhutamine lugudes ja elustiilis; identifitseerimine rahvusega ja lokaalse tasandiga on oluline. RLV Massive’i nimelise sõpruskonna puhul on oluline seotus Rakvere/Lääne-Virumaaga, mis soodustab sõpruskonda aktsepteerimist või vastuvõtmist. Olgugi, et RLV Massive ei ole nii täpselt defineeritav, on tegemist tugevat ühtekuuluvustunnet jagava sõpruskonnaga. Osaliselt võib määratleda sinna kõik muusikastiilide esindajad muusika skenes, teisalt on see tugevalt seotud spetsiifilisemalt hiphop muusikaga, s.h võib sinna lugeda sõbrad-tuttavad laiemalt, kes moodustavad koos ka publiku pidudel. Kohalikud peod on need, mis toodavad ühtset sotsiaalsust, koha identiteeti niing mängivad olulist rolli kollektiivse identiteedi taastootmisel. Nii võib öelda, et globaalse ulatusega noorsookultuur on Rakvere kohalikku kultuurielu mitmekesistanud.

Erinevalt USA hip-hopist, kus lood sündisid vajadusest väljendada oma vastuseisu sotsiaalsele ebavõrdsusele, ei ole Eesti räpparid getos elanud ega diskrimineerimist kogenud, seetõttu oleks ebasiiras Rakveres sotsiaalset ebaõiglust kritiseerida. Rakvere hip-hop keskendub pigem eduühiskonna kritiseerimisele ja selle üle ironiseerimisele. Eduühiskonna diskursus Eestis, mis sai alguse pärast taasiseisvumist, on endaga kaasa toonud ka show-off mentaliteedi – olukorra, kus selleks, et succiety ehk eduühiskonnaga kaasa minna ning edukas näida, demonstreeritakse end visuaalselt paremana, kui tegelikult ollakse. Selle kritiseerimiseks ja selle üle ironiseerimiseks kasutatakse Rakvere hip-hopis ka algselt Ameerikast pärit terminit bling.

Subkultuurne „meie“ on maskuliinne ning nõrgem sugu ei ole haaratud kaasa „meie“ tundesse sellises võtmes nagu meessugu. Soorolle subkultuuris on ühelt poolt mõjutanud hip-hopi meeskuvand („teen, mida tahan“) kui ka peavoolu hip-hopi naiskuvand (nn bling imago), teisalt on viimaseid mõjutanud ka lokaalne kontekst – patriarhaarne Eesti ühiskond ja siin domineeriv beibekultuur. Naise rolli ja positsiooni suhtes subkultuuris (beibe-, tüdruksõbra roll) on kõige kriitilisemad naised ise, kuid samas naised ise ka taastoodavad beibe rolli ja kontrollivad selle piire. Enim satuvad nii teiste naiste kui ka meeste kriitika alla nn bling beibed.

Eesti ühiskond ei ole üle maailma levinud noortekultuuridest ega läänelikest väärtustest puutumatuna jäänud. Siiski ei tähenda erinevate kultuuriliste praktikate, nagu USA’st tulnud hip-hopi levik, et toimuks üleüldine homogeniseerumine. Rakvere hip-hopi puhul on tegemist tugevasti lokaliseerunud vormiga ning glokaliseerunud kultuurivorm on andnud Rakverele ning sealsetele noortele pigem juurde kultuurilist mitmekesistumist ja võimalusi alternatiivsete identiteede loomiseks. Sama võib öelda ka Eesti kohta laiemalt. Globaalsed protsessid pigem aitavad rekonstrueerida seda, mida tajutakse üldse „koduna“ või „lokaalsusena“ ning toodavad uusi lokaalseid kulutuurilisi kogemusi.

Eestis on varasemalt hip-hop kultuuri magistritööde raames uurinud Trump (2002) ja Kivisoo (2005), kes on keskendunud grafitile, ning Rõigas (2008), kes on käsitlenud beatbox’i.


Loe täisteksti siit (77 lk):

http://www.lejalgenes.com/files/hiphop_kultuur_rakveres.pdf

Kommenteeri (3)



 
EHH.ee - mis ja kes  Koostöö EHHiga  Kontakt